Mariti ja Jüri imeline pulmapäev

Blogi

Kommenteeri
 Ja siin see ongi - minu esimene pulmapidu. See oli üks kõige ilusamatest aga ka üks kõige raskematest fotosessioonidest, mida ma kunagi teinud olen. Väga lühidalt võtan kokku need imeilusad 13,5 tundi. 
Kõigepealt tahan ma öelda seda, et keegi kõrgem, ilmataat, oli meie poolel. Päev enne pulmi lubati meile rahet, äikesetormi ja suurt paduvihma, mis tundus pulmapäeva hommikul ka tulevat, kuid veidi enne PÄRIS algust kadusid pilved ning päike tuli välja!
Mina ja mu droon rõõmustasime, mu uued punased kummikud olid aga veidi kurvemad, kui nad jälle nurka viskasin.

Pulma ettevalmistused olid kestnud juba mitu nädalat. Päev enne saime magama päris hilja. Oli ju vaja lillekimpe sättida, purke kaunistada, nimesilte kirjutada ja see pole kohe üldse mitte kõik! Nagu ikka, algas pulmapäev väga varakult. Kõigile jaotati tööülesanded ning ettevalmistused algasid TÄIE HOOGA!


Enne pruuti oli vaja veel peigmees juuksuritooli kupatada, peale selle ka veel pruutneitsid ning kõik pojad ja tütred!

Peigmees kõikide mugavustega juuksuritoolis käemaššaasi saamas. Teised järjekorda ootamas.

Kui kõik teised mukitud-sätitud said, sai lõpuks pruut oma buduaari tagasi ning
ettevalmistused jätkusid täie hooga! Pruudil oli lausa mitmeid jumestajaid..


Sel ajal kui kõik naised pruutpaari üles lõid ning Jüri kusagil mudaste riietega maasse auke kaevas, röövisin ma pruutpaari riided ning tegin paar fotot. 


Peale peoriiete kuulus pulmarõivaste juurde ka selline "varustus".
Hiljem saate teada, mille jaoks pruutpaar neid kasutas!


Varisti-varsti oli ka Jüri põllupealt tagasi jõudnud. Kenasti pestud, hakkas ka tema
ennast valmis panema.


Aga nagu ikka, läheb pruudil PÄRIS kaua aega!


Ootamine oli seda väärt!


Registreerimiseni oli jäänud vaid paarkümmend minutit, kuid tahtsime veel enne mõned pildid teha. Otsustasime sõita lähedalasuvale sillale ning seal fotosid teha.


Ühel hetkel tuli mõte, et peigmees võiks pruudi sülle haarata. Seda teha proovides juhtus aga nii, et pruut viskas kogemata kinga suure kaarega otse kõrvalasuvasse jõkke.
Järgnev käis väga kiiresti suure naerupahvaka käes. Minu partner tormas kaameraga vette ning päästis päeva (loe kinga).


King jalas, liikusime lähemale registreerimispaigale,
peatudes kiireks pildistamiseks lähedalasuval põllulapikesel.


Registreerimine toimus mõnesaja meetri kaugusel Jüri maalapil, kuhu nad plaanivad maja ehitama hakata.


Pärast imelisi sõnu pastor Peep-Ain Saare poolt, istutasid Jüri ja Marit uue perekonnanime (Saar) auks saarepuu, kõik said värsket pruutpaari õnnitleda ning tehtud said ka mõned grupipildid.


Pidu jätkus pulmarongis, kus pulmapolitsei meid kinni pidas.


Vinge pidu jätkus kohalikus külalistemajas, kus osalistele jagati pulmarollid.
Sai tantsida, mänge mängida, süüa-juua, uusi sõpru leida ning palju muud põnevat teha!


Kui kätte jõudis tordiaeg, selgus ka tõsiasi, mille jaoks siis neid eelpool mainitud
aksessuaare vaja läks..


Läbi õnnemängu selgus ka see, kellest saab uus pruutpaar!


Ja mis peost edasi sai? Nagu ikka öeldakse, mis toimub pulmaööl, jääb vaid nende
teada, kes ise kohal olid!

Lisa kommentaar

Email again: